rohttaim
Rohttaim on taim, millel puudub puidunenud vars ja mis sureb pärast vegetatsiooniperioodi lõppu tavaliselt maa pealsete osadega maha, erinevalt puittaimedest nagu puud ja põõsad.
Rohttaim on taim, mille vars ja lehed on pehmed ning rohelised, mitte puidunenud. Erinevalt puudest ja põõsastest ei moodustu rohttaimedel tugevat puidukiulist koorikut ega püsivat maapealset varreosa. Rohttaimede hulka kuuluvad nii üheaastased, kaheaastased kui ka mitmeaastased taimed. Üheaastased rohttaimed läbivad kogu oma elutsükli ühe vegetatsiooniperioodi jooksul ja surevad seemnete küpsemise järel täielikult. Kaheaastased rohttaimed kasvavad esimesel aastal vegetatiivselt ja õitsevad ning annavad seemneid teisel aastal. Mitmeaastased rohttaimed võivad elada aastaid, kuid nende maapealsed osad surevad tavaliselt talveks maha, samas kui juurestik või maa-alused osad (risoomid, mugulad, sibulad) jäävad ellu ja annavad järgmisel kevadel uued võrsed. Rohttaimede hulka kuuluvad enamik põllu- ja aedkultuure, aiaornamendid, heinataimed ning suur osa looduslikest taimedest. Rohttaimedel on oluline roll nii looduses kui ka inimese majanduses – nad on toiduallikaks, ravimtaimedeks, ilutaimedeks ja moodustavad olulise osa taimkattest. Botaanikas eristatakse rohttaimi puittaimedest (puud, põõsad, poolpõõsad) peamiselt nende varre ehituse alusel.
Etümoloogia
Liitsõna: roht (vananenud tähenduses 'taim, roheline kasv') + taim. Sõna 'roht' on iidne soome-ugri päritoluga sõna, mis algselt tähendas rohelist kasvu või taimi üldiselt.
Kasutusnäited
Aias kasvavad nii rohttaimed kui ka põõsad.
Enamik põllukultuuridest on rohttaimed, nagu nisu, kartul ja kapsas.
Mitmeaastased rohttaimed talvituvad maa all juurestikuna või mugulana.