põõsas
Põõsas on mitmeaastane puitunud taimestik, mis hargnevad juba maapinna lähedalt mitmeks võrdselt arenenud võsuks, ilma et üks peamine tüvi domineeriks.
Põõsas on taimeökoloogiline mõiste, mis tähistab mitmeaastast puitunud taime, mille iseloomulikuks tunnuseks on hargnemine juba maapinnale lähedal. Erinevalt puudest, millel on üks selgelt valitsev tüvi, moodustub põõsas paljudest enam-vähem võrdsetest võsudest, mis kasvavad ühest juurestikust. Põõsad on tavaliselt madalamad kui puud, ulatudes mõnest kümnest sentimeetrist mõne meetrini. Eestis levinud põõsad on näiteks kuslapuu, pihlakas, sarapuu, kadakas, kikkaputk ja kibuvits. Põõsaid kasutatakse laialdaselt haljastuses, pargikujunduses ja aedades. Ökoloogiliselt on põõsad olulised lindude ja väikeimetajate varjumis- ja pesitsemiskohtadena ning paljud põõsaliigid kannavad inimestele ja loomadele söödavaid marju. Põõsastik tähistab ala, kus kasvab tihe põõsarühm. Mõnikord kasutatakse sõna ka ülekantud tähenduses, viidates millegi tihedale või segasele kogumile.
Kasutusnäited
Aia serva istutasime ilusaid õitsevaid põõsaid.
Lapsed said palliga mängides palli põõsasse lükatud.
Kikkapuu on tüüpiline eesti metsaaluse põõsas.