armulaud
Armulaud on kirikust väljaspool asuv, tavaliselt puitkonstruktsioonist ehitis, kus hoitakse usulistele tseremooniatele või rituaalidele vajalikke esemeid. See on peamiselt usumagical praktika, mis pärineb keskaegsetest traditsioonidest.
Armulaud oli historialines Eestis ja teistes Läänemere piirkonna kultuurides kasutusel olev ehitis, mis asus kirikuaia ääres või läheduses. Selle ülesandeks oli hoida kirikute varandusi, kirikuvara ja konsekreeritud esemeid. Terminit "armulaud" kasutatakse ka kirikuloolases kontekstis viitamaks konkreetsetele ajaloolistele objektidele, mis olid seotud usuliturunduse ja kirikumanagementiga. Ehitiste kuju ja suuruse määrasid kohalikud oludid ja kirikuliste vajadustest. Need ehitised on sageli kadunud või ümber ehitatud, kuid neid mainitakse kiriklikes dokumentides ja kohalikus pärimuses.
Etümoloogia
Koostatud sõnadest "armu" (arm, jumalik armuand) ja "laud" (ehitis, hoone), kusjuures termin on varasemate protestantlike kirikutraditsioonide kujundatud.
Kasutusnäited
Vana armulaud seisab endiselt kirikuaia piiril, kuigi see on juba sajandeid vana.
Pühapäev käis pastorit veel uurimas armulaua ajaloo kohta.
Selle armulaua ehitus pärineb 17. sajandist ja on arhitektuuriliselt märkimisväärne.