mull

1. Mull on maakoore ülemine kiht, mis koosneb mineraalsetest osakestest, orgaanilisest ainest, veest, õhust ja elusorganismidest. Mulla kujunemine on pikaajaline protsess, milles osalevad emakivim, kliima, reljeef, elusorganismid ja aeg. Mulla ülemises kihis leidub huumust ehk lagunenud taimset ja loomset ainet, mis annab mullale tumeda värvi ja muudab selle viljakaks. Mullas elavad arvukad mikroorganismid, putukad, ussid ja muud loomad, kes aitavad kaasa orgaanilise aine lagunemisele. 2. Igapäevakeeles võib mullaga tähistada ka lihtsalt maad või pinnast üldisemalt, eriti aiatöö ja põllumajanduse kontekstis. Näiteks räägitakse «viljakast mullast», «liivmullast» või «savimullast». Mulla viljakus sõltub selle koostisest, pH-st, toitainete sisaldusest ja struktuurist. Eestis on levinumad muldadeks leetmullad, pruunmullad ja turbamullad. 3. Ökoloogias ja põllumajanduses on mulla kaitse ja säästev kasutamine oluline teema, kuna mulla moodustumine võtab aastasadu või tuhandeid aastaid, kuid erosiooni või vale kasutuse tõttu võib muld kiiresti degradeeruda.