mull

nimisõna neutraalne loodus

Mull on pinnase ülemine, huumusrikas kiht, mis sisaldab lagunenud taimset ja loomset ainet ning on vajalik taimede kasvuks.

1. Mull on maakoore ülemine kiht, mis koosneb mineraalsetest osakestest, orgaanilisest ainest, veest, õhust ja elusorganismidest. Mulla kujunemine on pikaajaline protsess, milles osalevad emakivim, kliima, reljeef, elusorganismid ja aeg. Mulla ülemises kihis leidub huumust ehk lagunenud taimset ja loomset ainet, mis annab mullale tumeda värvi ja muudab selle viljakaks. Mullas elavad arvukad mikroorganismid, putukad, ussid ja muud loomad, kes aitavad kaasa orgaanilise aine lagunemisele. 2. Igapäevakeeles võib mullaga tähistada ka lihtsalt maad või pinnast üldisemalt, eriti aiatöö ja põllumajanduse kontekstis. Näiteks räägitakse «viljakast mullast», «liivmullast» või «savimullast». Mulla viljakus sõltub selle koostisest, pH-st, toitainete sisaldusest ja struktuurist. Eestis on levinumad muldadeks leetmullad, pruunmullad ja turbamullad. 3. Ökoloogias ja põllumajanduses on mulla kaitse ja säästev kasutamine oluline teema, kuna mulla moodustumine võtab aastasadu või tuhandeid aastaid, kuid erosiooni või vale kasutuse tõttu võib muld kiiresti degradeeruda.

Etümoloogia

Soome-ugri päritolu, suguluses soome keele sõnaga «multa» (muld).

Kasutusnäited

Aiamulda tuleb kevadel lisada komposti, et parandada selle viljakust.
Metsas on mull kaetud sammalde ja langenud lehtede kihiga.
Põllumajandustootja lasi oma põllu mulla analüüsida, et teada saada toitainete sisaldust.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt