süümekas
Süümekas on inimene, kes tunneb end süüdi, on südametunnistuse piinatud või käitub süülise inimesena; süüdlane või süüdi tundev inimene.
Süümekas on omadussõnast tuletatud nimisõna, mis tähistab inimest, keda iseloomustab süü tunne või kes on milleski süüdi. Sõna kasutatakse peamiselt kirjanduses ja kõrgemas keeleregistris. Süümekas võib olla nii inimene, kes on tegelikult midagi valesti teinud ja tunneb seetõttu süüd, kui ka keegi, kes on loomult kalduvam ennast süüdistama või südametunnistuse piinadest vaevatud. Sõna kannab endas psühholoogilist ja moraalsemõõdet, viidates sisemisele piinale ja kahetsusele. Tänapäeva igapäevakeeles kasutatakse sõna harva, sagedamini eelistatakse väljendeid nagu «süüdi tundev inimene» või lihtsalt «süüdlane».
Etümoloogia
Tuletis omadussõnast «süümekas» (süü + -mekas), mis omakorda pärineb nimisõnast «süü». Sufiks -mekas moodustab omadussõnu, mis näitavad mingi omaduse olemasolu.
Kasutusnäited
Varga süümekas pilk reetis tema südametunnistuse piinad.
Ta seisis seal nagu süümekas, käed rüpes ja pilk maas.
Kohus mõistis süümeka õigeks, kuid süütunne ei jätnud teda rahule.