patune
Patune on inimene, kes on teinud patte ehk kõlbeliselt või religioosselt hukka mõistetavaid tegusid; kristlikus mõttes Jumala käskude vastu eksinud inimene.
Patune on religioosses, eriti kristlikus kontekstis inimene, kes on teinud patte – tegusid, mis on vastuolus Jumala käskude või kõlbeliste normidega. Kristlikus õpetuses peetakse kõiki inimesi olemuslikult patuseteks alates esivanemate Aadama ja Eeva patust (päripatt). Patune võib olla nii keegi, kes on toime pannud raskeid kuritegusid, kui ka igaüks, kes ei järgi usuõpetuse nõudeid. Patuse vastand on õige, püha või õigemeelne inimene. Laiemas, mitte-religioosse tähenduses võib patuseks nimetada kedagi, kes on teinud midagi moraalselt taunitavat või ühiskondlike normide vastast. Sõna kasutatakse ka kergelt iroonilises või humoristlikus võtmes, näiteks «patune maiusesuu» või «patune naudingleja», viidates kellelegi, kes annab järele meeltele või rõõmudele. Eesti rahvalikes väljendites ja vanemas keelekasutuses esineb patune sageli ka ütlustes nagu «patune hing» või «vaene patune», mis väljendavad kaastunnet või kahetsust inimese saatuse üle.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «patt», mis pärineb muistsest germaani keelekihist. Liide -ne moodustab omadussõnast nimisõna, tähistades kandjat või omajat.
Kasutusnäited
Preester kutsus patuseid meelt parandama ja andeks paluma.
Vanas kirikus rääkis pastor sellest, kuidas ka kõige suurem patune võib pääsemist leida.
Ta naeris, et on patune maiusesuu, kes ei suuda šokolaadile vastu panna.