süüdlane

nimisõna neutraalne õigus

Süüdlane on inimene, kes on toime pannud süüteo, eksimuse või milleski süüdi olev isik. Õiguslikus tähenduses isik, kelle süü on tõendatud.

Süüdlane on isik, kes on toime pannud süüteo, eksimuse, rikkumise või on muul viisil milleski süüdi. Sõna kasutatakse nii igapäevases kõnepruugis kui ka õiguskeeles. Igapäevases kõnekasutuses võib süüdlane olla keegi, kes on põhjustanud probleemi, kahju või ebameeldivuse, näiteks «õnnetuse süüdlane» või «segaduse süüdlane». Õiguskeeles tähistab süüdlane isikut, kelle süü kuriteo või väärteo toimepanemises on tõendatud kohtu või muu päeva asutuse poolt. Süüdlase kindlakstegemine eeldab tõendite kogumist ja süü tõendamist vastavalt seadustele. Süüdlase vastand on süütu või õigeks mõistetud isik. Eesti karistusõiguses kehtib süütuse presumptsioon - igaüht peetakse süütuks seni, kuni tema süü on seaduses ettenähtud korras tõendatud. Süüdlase määramine toob kaasa vastutuse ja võimalikud karistused või hüvitamiskohustuse.

Etümoloogia

Tuletis sõnast «süü» liitega -lane (isikut tähistav liide). Sõna «süü» pärineb muinasgermaani tüvest, mis tähistab eksimust või viga.

Kasutusnäited

Politsei püüab endiselt süüdlast tabada.
Kohus mõistis süüdlase kolmeks aastaks vangi.
Avarii süüdlane peab hüvitama tekitatud kahju.
Kõik otsisid süüdlast, aga keegi ei tunnistanud oma viga.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt