väärtegu
Väärtegu on õigusrikkumine, mis on väiksema raskusastmega kui kuritegu ja mille eest võib karistada rahatrahvi või arestiga. Väärteod hõlmavad näiteks liikluseeskirjade rikkumisi, avaliku korra rikkumisi ja haldusõiguse valdkonna väiksemaid rikkumisi.
Väärtegu on õigusrikkumine, mis on väiksema raskusastmega kui kuritegu ja mida reguleerib väärteomenetluse seadustik. Väärteod erinevad kuritegudest selle poolest, et need on vähem ohtlikud ühiskonnale ja nende eest on karistused kergemad – rahatrahv kuni 1200 eurot või arest kuni 30 päeva. Kõige tavalisemad väärteod on liiklusseaduse rikkumised (ületempoga sõitmine, hoidmisnõuete eiramine, turvavöö mittekasutamine), avaliku korra rikkumised (joobeseisundis viibimine avalikus kohas, melu tekitamine), keskkonnarikkumised (prügistamine, lubamatute kohtade reostamine) ja haldusõiguse valdkonna rikkumised (ehitusloa nõuete eiramine, töökorralduse nõuete rikkumine). Väärteomenetlust viivad läbi politsei, kohalikud omavalitsused, Keskkonnainspektsioon ja teised pädevad asutused, kes võivad määrata kohapeal trahvi või algatada väärteomenetluse. Raskematel juhtudel võib väärteoasja lahendada kohus. Väärtegu erineb kuriteost kvalitatiivse erisuse poolest – see ei ole ainult väiksem versioon kuriteost, vaid teistsuguse õigusliku olemusega tegu, mis kuulub haldusõiguse valdkonda.
Etümoloogia
Tuleneb sõnadest "väärt" (vähene, väike) ja "tegu", viidates teole, millel on väiksem raskusaste võrreldes kuriteoga.
Kasutusnäited
Politsei määras juhile 400-eurose trahvi, kuna kiiruskaamera fikseeris väärteo – ületempoga 40 km/h sõitmise.
Prügistamine avalikus kohas on väärtegu, mille eest võib saada rahatrahvi.
Kohalik omavalitsus algatas ehitusloa nõuete rikkumise eest väärteomenetluse.