riigistruktuur
Riigistruktuur on riigi korralduse ja valitsemise süsteem, mis määratleb, kuidas riigis võim jagunenud on ning kuidas erinevad riigiorganid omavahel seotud on ja koostööd teevad.
Riigistruktuur kirjeldab riigi organisatsioonilist ülesehitust ja võimujaotust. See hõlmab kõiki riigivõimu teostamise institutsioone ja nende vahelisi suhteid, sealhulgas seadusandlikku võimu (parlament), täidesaatvat võimu (valitsus) ja kohtuvõimu. Riigistruktuur määrab, kuidas riik on vertikaalselt ja horisontaalselt korraldatud – kas tegemist on unitaarriigi, föderatsiooni või konföderatsiooniga, samuti kuidas võim on jaotatud keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Eestis põhineb riigistruktuur põhiseadusel, mis kehtestab parlamentaarse vabariigi korra kolme võimu lahususe põhimõttel. Riigistruktuur hõlmab ka avaliku halduse ülesehitust, ministeeriumide ja nende hallatavate asutuste süsteemi ning nende vastutusalasid. Hea riigistruktuur tagab demokraatliku otsustusprotsessi, võimude tasakaalu ja kontrolli ning avalike teenuste tõhusa osutamise. Erinevatel riikidel on erinevad riigistruktuurid vastavalt nende ajaloolisele arengule, kultuurilisele taustale ja valitud valitsemismudelile.
Kasutusnäited
Eesti riigistruktuur põhineb võimude lahususe põhimõttel, kus seadusandlik, täidesaartev ja kohtuvõim on eraldatud.
Administratiivreformi käigus muudeti riigistruktuuri, et muuta avalik haldus tõhusamaks.
Põhiseadus määratleb Eesti riigistruktuuri põhiprintsiibid ja kõrgeimate riigiorganite pädevuse.