kõndima

tegusõna neutraalne igapäev

Kõndima on jalutsi liikuma, astuma, liikumisviis, kus inimene või loom liigub jalgadel sammudes ühest kohast teise. Kõndimisel ei jooksta ega seisa paigal, vaid liigutakse rahulikult edasi.

Kõndima on üks põhilisemaid inimese liikumisviise, kus inimene liigub jalutsi, asetades jalgu vaheldumisi maa peale ja liikudes nii edasi. Kõndimine on aeglasem kui jooksmine ja eeldab, et vähemalt üks jalg puutub alati maad. Kõndima võivad ka loomad, kes liiguvad jalgadel ilma jooksmata või hüppamata. Kõndimine on igapäevane tegevus, mida kasutatakse nii lühikeste kui pikemade vahemaade läbimiseks. Terviseedenduses rõhutatakse kõndimise tähtsust lihtsa ja kättesaadava liikumisviisina, mis sobib igale eale. Eesti keeles kasutatakse sõna «kõndima» ka ülekantud tähenduses, näiteks «jalutama minema» või «ringi kõndima» millegi otsimiseks. Sõna põhivormid on: kõndima, kõnnin, kõnnib, kõndis, kõndinud.

Etümoloogia

Sõna «kõndima» on soome-ugri päritolu, on suguluses soome keele sõnaga «kävellä» (jalutama). Algne tüvi seostub liikumise ja jalgadel käimisega.

Kasutusnäited

Iga päev kõnnin tööle jala, sest see on tervislik ja meeldiv.
Laps õppis kõndima esimese eluaasta lõpus.
Me kõndisime mööda rannaäärt ja nautisime päikeseloojangut.
Arst soovitas mul rohkem kõndida, et parandada üldist tervislikku seisundit.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt