radioaktiivne

omadussõna tehniline teadus

Radioaktiivne on aine või element, mis kiirgab spontaanselt energiat ja osakesi aatomituuma muutumise tulemusena. Selline aine on ohtlik ja nõuab spetsiaalset käitlemist.

Radioaktiivne omadussõna kirjeldab aineid, mis omavad radioaktiivsust – võimet spontaanselt kiirgada ioniseerivat kiirgust. See protsess toimub siis, kui aatomituuma tuumad on ebastabiilsed ja muutuvad stabiliseerumiseks teisteks elementideks. Radioaktiivne kiirgus võib olla alfa-, beeta- või gammakiirgus, kusjuures erinevad kiirgustüübid omavad erinevat tungimisvõimet ja ohutaset. Radioaktiivseid aineid kasutatakse meditsiinis diagnostika ja raviga, elektrijaamades energia tootmiseks ning teadusuuringutes. Samas on radioaktiivne kiirgus elusolenditele ohtlik ja võib põhjustada elukahjulikke mutatsioone ning haigusi pikaajalise ekspositsiooniga.

Etümoloogia

Ladina sõnast "radius" (kiir) ja "activus" (aktiivne), mille ühendus sai alguse 19. sajandi füüsika arengust, kui avastati loomulik radioaktiivsus.

Kasutusnäited

Uraan on radioaktiivne element, mida kasutatakse tuumaenergia tootmiseks.
Tšornobõli katastroofi järel leiti suurtes piirkondades radioaktiivset saastet.
Patsiendile manustati radioaktiivset markerit, et jälgida vähktõbe.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt