tööinimene
Tööinimene on inimene, kes elatub füüsilisest või vaimsest tööst, tavaliselt palgatöötajana; sageli viitab töölisklassi või tavalise sissetulekuga inimesele, kes peab oma ülalpidamiseks ise tööd tegema.
Tööinimene on inimene, kes teenib oma elatist töö tegemisega, olgu see siis füüsiline või vaimne töö. Sõna rõhutab, et inimene peab oma ülalpidamiseks aktiivselt töötama, mitte ei ela rendist, investeeringutest või pärandvara pealt. Tööinimene võib olla nii tehase- või ehitustööline, kontoripoolne ametnik, õpetaja, müüja kui ka ametnik või käsitööline. Sõna kannab sageli neutraalset või positiivset konnotatsiooni, rõhutades ausust, töökust ja iseseisvat toimetulekut. Ajalooliselt on tööinimeste mõiste olnud oluline sotsiaalpoliitikas ja ühiskondlikes liikumistes, kus on kaitstud palgatöötajate õigusi ja parandatud nende töötingimusi. Eesti kontekstis kasutatakse sõna sageli viitamaks tavalistele inimestele, kes käivad igapäevaselt tööl ja kelle sissetulek sõltub nende tööpanusest. Sõna võib vahel kanda ka väikest vastandust jõukusele või privileegidele – tööinimene on see, kes peab iga kuu aktiivselt tööd tegema, et arved tasuda ja peret ülal pidada.
Etümoloogia
Liitsõna: töö + inimene. Kujunenud eesti keeles loomulikult, rõhutamaks inimese seotust töö tegemisega.
Kasutusnäited
Pensionireform mõjutab kõige rohkem tavalisi tööinimesi, kes ei saa endale lubada eratervishoidu.
Ta oli lihtne tööinimene, kes tegi kogu elu raskeid füüsilisi töid, et perekonda toita.
Poliitikud peaksid rohkem mõtlema tööinimeste igapäevastele muredele, nagu elukallidus ja maksukoormus.