janu
Janu on kehavajadusel põhinev ebameeldiv tunne, mis tekib vedelikupuuduse korral ja annab märku, et organism vajab joomist.
Janu on füsioloogiline tunne, mis tekib siis, kui keha vedelikutase langeb alla normi. See on organismi kaitsemehhanism, mis hoiatab dehüdratsiooni eest ja ajendab vett või muid jooke tarbima. Janu reguleerimise eest vastutavad ajus asuvad retseptorid, mis reageerivad vere osmolaarsuse muutustele ja vere mahu vähenemisele. Tugev janu võib tekkida füüsilise pingutuse, kuuma ilma, haiguse või ebapiisava joogitarbimise tagajärjel. Januga kaasneb tavaliselt suukuivus, nõrkustunne ja halvemal juhul pearinglus ning kontsentratsioonivõime langus. Pikaajaline vedelikupuudus võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, seetõttu on oluline janu tunnet tõsiselt võtta ja piisavalt vedelikku tarbida. Eesti keeles kasutatakse ka ülekandelises tähenduses väljendeid nagu «teadmiste janu» või «seikluste janu», mis tähistavad tugevat soovi või ihka millegi järele.
Etümoloogia
Soome-ugri päritoluga sõna, suguluses soome keele sõnaga «jano» ja teiste läänemeresoome keelte vastete sõnadega.
Kasutusnäited
Pärast pikka jooksulennu tundis ta tugevat janu ja jõi korraga terve pudeli vett.
Kuumal suvepäeval tekib janu tavalisest kiiremini ja tuleb rohkem juua.
Tal oli janu teadmiste järele ja ta luges kõik raamatukogust leitavad raamatud läbi.