rännak
Rännak on pikem jalutuskäik või reis, tavaliselt looduses, matkamine. Rännak võib tähendada ka ülekandeliselt eluteed või vaimset teekonda.
Rännak on pikem jalutuskäik, matk või reis, mille käigus liigutakse jalgsi ühest kohast teise, sageli looduses või mägedes. Rännak erineb lihtsast jalutuskäigust oma pikkuse ja eesmärgipärasuse poolest – see võib kesta tunde või päevi ning nõuab tavaliselt ettevalmistust. Rännak kui tegevus on populaarne nii matkahuviliste kui ka palverändurite seas, kes teevad rännakuid pühadesse paikadesse. Ülekandelises tähenduses viitab rännak elutee või vaimse arengu teekonnale, pikale ja tähendusrikkale protsessile. Näiteks kasutatakse väljendit «elutee rännak» või «hingeline rännak». Looduslikust vaatenurgast tähistab rännak ka loomade või lindude perioodilist ümberasumist ühest piirkonnast teise, näiteks rändlindude kevadine ja sügisene rännak. Eesti kultuuris on rännak seotud loodusarmastuse ja matkamistraditsiooniga, samuti ajalooliselt rahvasterändude ja asundustega.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «rändama», mis on seotud balti ja germaani keelte sõnadega, mis tähistavad liikumist ja rändu. Juur seotud pikaajalise liikumise ja rändamisega.
Kasutusnäited
Suvel teeme perega nädala pikkuse rännaku Põhja-Norras.
Elutee rännak on viinud ta läbi paljude katsumuste ja õppetundide.
Pääsukeste rännak Aafrikasse algab tavaliselt septembris.
Rännak mäetippu võttis kuus tundi aega.