ankur

nimisõna tehniline tehnoloogia

Ankur on raske metallkonstruktsioon, mis kinnitatakse laeva või paadi külge ja lastakse merepõhja, et vessel paigal hoida.

Ankur on merendustehnilise seadme levinuim nimetus, mille abil fikseeritakse veekogu peal asuvaid laevu, paate ja muid ujuvaid objekte. Ankurit hoitakse laeval ankruketil või -köidel, ja selle hirtsimine merepõhja abil takistab laeva triivi tuule ja hoovuste mõjul. Traditsiooniliselt on ankurid valmistatud raudast või terasest ning neil on harud, mis kinnituvad merepõhja setetes. Ankur on olnud mere liikluse jaoks ülioluliseks vahendiks juba antiikajast saadik, ja selle kujundus on ajapikku täiustunud. Tänapäeval kasutatakse erinevaid ankruriike - laevankrut, villust ankrut, kedrana ankrut ja palju muid variante, sõltuvalt laeva suurusest, merepõhja omadustest ja laiust.

Etümoloogia

Pärit hollandi keelest "anker", mis omakorda tuleneb kreeka "ankyra" ja ladina "ancora" sõnadest.

Kasutusnäited

Kapten käskis ankru merepõhja lasta, kuna tormm lähenemas oli.
Vana ankur oli nii ruostetud, et seda tuli vahetada.
Laev oli turvaliselt kinnitatud ankru abil ja ei triivunud öö jooksul.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt