sõidutee

nimisõna neutraalne õigus

Sõidutee on tee osa, mis on mõeldud sõidukite liiklemiseks, eristudes kõnniteest, jalgrattateest ja teistest tee osadest.

Sõidutee on liiklusseaduses määratletud tee osa, mida kasutatakse sõidukite liiklemiseks. See moodustab tee põhiosa ja on eraldatud kõnniteest, jalgrattateest, parkimisvööndist ja teistest liiklusaladest. Sõidutee võib koosneda ühest või mitmest sõidurajast ja võib olla eraldatud suunavööndiga, näiteks pidevjoone või eraldusribaga. Sõiduteel kehtivad erinevad liikluseeskirjad võrreldes teiste tee osadega. Seal peavad liiklejad järgima kiiruspiiranguid, sõidusuundi ja üldsõidukite erirežiime. Jalakäijatel on sõiduteel liikumine lubatud vaid erandjuhtudel, näiteks kui puudub kõnnitee või ületamisel üle tee. Sõidutee laius ja kvaliteet määratakse tee klassi ja kategooria järgi - näiteks kiirteedel ja põhimaanteedel on sõidutee tavaliselt laiem ja paremini hooldatud kui kõrvalmaanteedel või kohalikul teel. Talvel peab teeomanik tagama sõidutee puhastamise ja libedusetõrje, et võimaldada ohutu liiklemist.

Kasutusnäited

Juht pidi pidurdama, sest jalakäija astus ootamatult sõiduteele.
Sõidutee oli libe ja teeteenistus puistas seda liivaga.
Kõnnitee puudumisel tohib jalakäija liikuda sõidutee ääres vastu liiklusvoolu.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt