Horisont

Horisont on vaataja positsioonist lähtuv näiv joon, kus taevas ja maapind (või veepind) näivad kohtuvat. See on ringjoon ümber vaataja, mille ulatus sõltub vaatepunkti kõrgusest ja maastikust. Mida kõrgemal vaataja asub, seda kaugemale horisont ulatub. Merel või lagedal maastikul on horisont selgelt nähtav, samas kui mägedes või metsas võib see olla varjatud. Geomeetrilises mõttes asub horisont kohaga, kus vaataja pilk puudutab maakera kõverust. Ligikaudu 2 meetri kõrguselt maapinnast ulatub horisont umbes 5 kilomeetri kaugusele. Astronoomias eristatakse näivat horisonti (mida inimene tegelikult näeb) ja matemaatilist horisonti (teoreetiline tasapind läbi vaataja asukoha, mis on risti Maa raadiusega). Ülekandelises tähenduses viitab horisont ka vaimsetele või ajalistele piiridele, näiteks «laiendama oma silmaringi» või «uued horisondid». Horisont on oluline mõiste navigatsioonis, astronoomias ja geograafias, samuti igapäevases keelekasutuses kujundliku väljendina võimaluste või teadmiste piiri kohta.