kõnnitee
Kõnnitee on jalakäijatele mõeldud tee või rada, mis asub tavaliselt sõidutee ääres ja on sellest eraldatud ääriskivi või muu piirdega.
Kõnnitee on jalakäijatele mõeldud liiklusrajatis, mis paikneb tavaliselt sõidutee kõrval ja on sellest eraldatud ääriskivi, roheala või muu füüsilise tõkkega. Kõnnitee on mõeldud inimeste ohutuks ja mugavaks liikumiseks ning see on tavaliselt kõrgem kui sõidutee, et vältida sõidukite sattumist jalakäijate alale. Linlikes piirkondades on kõnniteed sageli kaetud asfalti, klinker- või betoonsillutisega, maapiirkondades võivad need olla lihtsama ehitusega või hoopis puududa. Liiklusseaduse kohaselt peavad jalakäijad kasutama kõnniteed, kui see on olemas, ning sõiduteele võib jalakäija minna ainult siis, kui kõnnitee puudub või selle kasutamine pole võimalik. Kõnniteed peavad olema projekteeritud ligipääsetavaks ka liikumispuudega inimestele, sisaldades näiteks kaldteid ratastoolikasutajatele ja kombatavat juhtkonda nägemispuudega inimestele. Kõnnitee hooldus ja lumest puhastamine talvel on tavaliselt kinnistuomaniku kohustus.
Etümoloogia
Liitsõna: kõnni (kõndima) + tee (liiklemisrajatis)
Kasutusnäited
Talvel on kinnistute omanikud kohustatud kõnniteed lumest puhastama.
Lapsed läksid kõnniteed mööda kooli ja väldisite sõiduteel kõndimist.
Vanalinnas uuendati kõnniteed ning paigaldati uus kivisillutis.