dehüdratsioon
Dehüdratsioon on keha vedelikuvaeguse seisund, mis tekib siis, kui organism kaotab rohkem vett kui ta tarbimisel saab. See on tõsine tervislik oht, mis võib tekkida intensiivse füüsilise tegevuse, palaviku või ebapiisava joomine tõttu.
Dehüdratsioon on bioloogiline seisund, kus kehas olevate vedelike hulk langeb normaalsest tasemest märkimisvääralt. Inimkeha koosneb suurest osast veest, mis on oluline kõigi füüoloogiliste protsesside jaoks - alates seedimisest kuni termoregulatsiooni ja ainete transpordini. Dehüdratsioon tekib siis, kui veekadu ületab veeintaksi. See võib juhtuda erinevatel põhjustel: kuumuses pika aja viibimine, intensiivne treening, haigused (kõhulahtisus, oksendamine), vähene joomine või teatud ravimite võtmine. Dehüdratsioon avaldub peavalul, väsimuse, kuiva suul ja naha kuivuse tähisena. Rasketel juhtudel võib see põhjustada tõsiseid terviseprobleeme nagu kiire südamelöök, madal vererõhk ja kognitiivsed häired. Ennetuse ja ravi eesmärk on regulaarne vedelike tarbimine ja elektrolüütide tasakaalu säilitamine.
Etümoloogia
Kreeka päritolu sõna: de- (ilma, mittemitte) + hydro (vesi) + -ation (protsess). Eesti keeles kasutatatakse 20. sajandi teisest poolest.
Kasutusnäited
Spordiarstid hoiatavad sportlasi dehüdratsiooni ohu eest kuuma ilmaga treeningu ajal.
Pärast pikka saunas käimist oli tal dehüdratsiooni sümptomid: peavalu ja väsimus.
Arst soovitas patsiendile rohkem vett juua, et vältida dehüdratsiooni haiguse käigus.