kodutu
Kodutu on inimene, kellel puudub alaline elukoht ja kes elab tänaval, ajutistes varjupaikades või sotsiaalasutustes. Kodutus on sotsiaalne probleem, mis tekib enamasti vaesuse, tööpuuduse, vaimse tervise probleemide või muude eluraskuste tõttu.
Kodutu on inimene, kellel ei ole alalist elukohta ja kes elab tänaval, parkides, mahajäetud hoonetes, varjupaikades või ajutistes sotsiaalasutustes. Kodutus on tõsine sotsiaalne probleem, mis mõjutab inimese füüsilist ja vaimset tervist, ohutust ning võimalusi ühiskonnas osalemiseks. Kodutuse põhjused on mitmekesised: pikaajaline tööpuudus ja vaesus, vaimse tervise häired või sõltuvusprobleemid, perevägivalda või väärkohtlemist põgenemise vajadus, eluaseme kaotus võlgade või muude majanduslike põhjuste tõttu, või sotsiaalsete sidemete puudumine. Eestis pakuvad kodututele abi mitmed organisatsioonid ja kohalikud omavalitsused, kes korraldavad öömaju, pakuvad toitu ja sotsiaalnõustamist ning aitavad leida teed tagasi ühiskonda. Kodutute arv varieerub aastaajati, talveperioodil on abi vajajaid rohkem. Kodutuse ennetamine ja lahendamine nõuab kompleksset lähenemist, mis ühendab eluasemepoliitikat, sotsiaalteenuseid ja terviseabi.
Etümoloogia
Tuletis liitsõnast kodu + sõnalõpp -tu, mis väljendab millegi puudumist
Kasutusnäited
Talvel vajab iga kodutu soojas öömaja võimalust.
Linnas tegutsevad mitmed heategevusorganisatsioonid, kes jagavad kodututele toitu ja riideid.
Sotsiaaltöötaja aitab kodutul taotleda elamistoetust ja leida ajutist majutust.