eraldis
Eraldis on keeleteaduses lauseliige, mis tähistab isikut või eset, kellest või millest midagi ära eraldatakse või eemaldatakse.
Eraldis on eesti keele grammatikas lauseliige, mis väljendab isikut, eset või nähtust, millest midagi ära võetakse, eraldatakse või eemaldatakse. Eraldis vastab küsimustele «kellest?», «millest?» ja esineb alati elatiivi käändes (nt raamatust, toast, emast). Eraldis on üks eesti keele kohakäänete abil moodustatavatest lauseliikmetest. Tüüpilised näited: «Võtsin riiulist raamatu» (riiulist on eraldis), «Tuli toast välja» (toast on eraldis), «Sain temast aru» (temast on eraldis). Eraldis on oluline eesti keele süntaksis, kuna eesti keel kasutab käändeid lauseliikmete väljendamiseks ning eraldise käände (elatiiv) abil saab täpselt väljendada liikumise või eraldamise allikakohta. Eraldist eristatakse kohakäänete süsteemis sihitist (kuhu?) ja seesütlevast (kus?). Eraldis võib olla ka ülekandelises tähenduses, näiteks abstraktsete mõistete puhul: «lahkus ametist», «loobus harjumusest».
Etümoloogia
Tuletis verbist «eraldama», mis omakorda pärineb sõnast «eraldi»
Kasutusnäited
Lauses «Poiss tuli metsast välja» on sõna «metsast» eraldis.
Eraldis vastab küsimusele «kellest?» või «millest?» ja on elatiivi käändes.
Õpetaja selgitas tunnis, et eraldis väljendab kohta või allikat, millest midagi lahkub või eraldub.