nõrgem
Omadussõna «nõrk» keskvõrre, mis väljendab väiksemat tugevust, jõudu, intensiivsust või võimekust võrreldes millegi teisega.
Nõrgem on omadussõna «nõrk» keskvõrre ehk komparatiiv, mida kasutatakse kahe või enama asja, olendi või nähtuse võrdlemisel, kui üks neist on teisest vähem tugev, jõuline, intensiivne või võimekas. Sõna on üks eesti keele tavalisemaid võrdlusvorme ja kuulub igapäevakeelde. Nõrgem võib viidata füüsilisele jõule (nt üks sportlane on teisest nõrgem), vaimsele võimekusele (nt nõrgem õpilane), kvaliteedile (nt nõrgem lahendus), intensiivsusele (nt nõrgem valgus, nõrgem tuul) või mõjule (nt nõrgem argument). Vormiõpetuse seisukohalt moodustatakse keskvõrre liitega -m (nõrk > nõrgem), sarnaselt paljude teiste omadussõnadega. Ülivõrre vorm on «nõrgim». Sõna vastassuunalised võrdlusvormid on tugevam ja tugevaim. Kasutatakse nii kõnekeeles kui ka kirjakeeles kõigis registrites, alates igapäevastest vestlustest kuni teaduslike ja ametlike tekstideni.
Kasutusnäited
Vasak käsi on tal paremast nõrgem.
Seekordne etendus oli eelmisest märgatavalt nõrgem.
Matemaatikas on ta nõrgem, aga keelte õppimisel väga tugev.
Tee on juba nõrgem kui hommikul, võib hakata sulama.
Tema argumendid olid vastase omadest palju nõrgemad.