tingimisi karistus
Tingimisi karistus on kohtu poolt määratud karistus, mida ei panda kohe täitmele, vaid mis jääb ähvardama juhul, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo või rikub kohtu määratud kohustusi.
Tingimisi karistus on kriminaalõiguses karistusliik, mille puhul kohus küll mõistab süüdistatavale karistuse (tavaliselt vangistuse), kuid ei pane seda kohe täitmele. Selle asemel määratakse katseaeg (tavaliselt 1-3 aastat), mille jooksul süüdimõistetu peab seadust järgima ja täitma kohtu määratud kohustusi. Tingimisi karistuse eesmärk on anda isikule võimalus parandada oma käitumist ilma vanglasse minemata. Kui katseajal pannakse toime uus kuritegu või rikutakse oluliselt kohtu määratud tingimusi, võib kohus tingimisi karistuse muuta tingimusteta karistuseks ehk panna selle täitmele. Kui katseaeg möödub edukalt, loetakse karistus kantud ja isik on karistamata. Tingimisi karistust kohaldatakse Eestis üsna sageli esmasüüdlaste või vähem raskete kuritegude puhul, eriti kui kohus hindab, et isik ei korda süütegu. Karistusseadustik sätestab tingimisi karistuse kohaldamise täpsed tingimused ja piirangud. Katseaja jooksul võib kohus määrata täiendavaid kohustusi, nagu ühiskondliku töö tegemine, ravile asumine või teatud isikutega suhtlemise keeld.
Kasutusnäited
Kohus mõistis esmakordselt varastamises süüdi mõistetud noorukile üheaastase tingimisi karistuse kaheaastase katseajaga.
Kui katseajal pannakse toime uus kuritegu, võib kohus tingimisi karistuse muuta tingimusteta karistuseks.
Tingimisi karistuse saanu peab katseaja jooksul regulaarselt kriminaalhooldajaga kohtuma ja täitma kohtu määratud kohustusi.