võimetu
Võimetu on omadussõna, mis tähendab, et keegi või miski ei suuda midagi teha, ei ole võimeline millekski või on jõuetu. Samuti kasutatakse tähenduses «abitu» või «ebaõnnestunud».
Võimetu on omadussõna, mis kirjeldab seisundit, kus isik või asi ei ole suuteline midagi tegema, puudub võime või oskus millekski. Võimetust võib põhjustada nii füüsiline või vaimne nõrkus, oskuste puudumine, väline takistus või lihtsalt olukord, kus tahtmine ei vasta võimalustele. Näiteks võib inimene olla võimetu liikuma (liikumispuue), võimetu otsustama (otsustusvõimetus) või võimetu probleemi lahendama (abitus). Sõna kasutamine võib olla nii objektiivne kirjeldus tegeliku võimetuse kohta kui ka subjektiivne hinnang kellegi ebaõnnestumise või nõrkuse kohta. Igapäevakeeles võib «võimetu» olla ka kerge halvustav väljend, näiteks «ta on täiesti võimetu juht» tähendab, et isik ei tule oma rolliga toime. Õiguskeeles kasutatakse mõistet «teovõimetu» inimese kohta, kes ei saa ise õigustoiminguid teha. Võimetuse vastand on «võimekas» või «suutlik».
Etümoloogia
Tuletis sõnast «võim» koos eitava järelliitega -tu, mis väljendab omaduse puudumist või eitust.
Kasutusnäited
Pärast vigastust oli ta mitu kuud võimetu kõndima.
Minister osutus kriisiolukorras täiesti võimetuks ja pidi tagasi astuma.
Vanainimene oli haiguse tõttu võimetu ennast teenindama ja vajas ööpäevaringset hooldust.