nõrkus
Nõrkus on seisund, kus millegi tugevus, vastupidavus või võimekus on vähenenud või puudulik; füüsilise, vaimse või moraalse jõu puudumine.
Nõrkus on seisund, kus inimene, asi või süsteem ei oma piisavalt tugevust, vastupidavust või võimekust. See võib avalduda füüsiliselt (kehaline nõrkus, jõuetus), vaimselt (tahtejõu puudumine, kergesti mõjutatavus) või moraalses mõttes (iseloomupuudus, alluvus kiusatustele). Nõrkus võib olla ajutine nähtus, näiteks haiguse või väsimuse tõttu, või püsivam omadus. Igapäevakeeles kasutatakse mõistet ka millegi nõrga koha, puuduse või haavatavuse kirjeldamiseks, näiteks «see on tema suurim nõrkus» või «turvakaitses avastati nõrkus». Võrdluses tugevusega on nõrkus sageli tajutud negatiivse omadusena, kuid inimlik nõrkus võib olla ka empaatia ja alandlikkuse allikas. Tehnikas ja süsteemides tähistab nõrkus haavatavat kohta, mida saab ära kasutada.
Etümoloogia
Tuleneb omadussõnast «nõrk», mis on soome-ugri päritoluga (võrdle soome «heikko», «heikkous»).
Kasutusnäited
Pärast rasket haigust tundis ta kehas suurt nõrkust.
Tema nõrkus on see, et ta ei oska kunagi ei öelda.
Süsteemis avastati turvanõrkus, mis võimaldas häkkeritel ligi pääseda.
Magusad küpsised on minu suurim nõrkus.