absoluutne
Absoluutne tähendab täielikku, tingimusteta ja kõikidest piirangutest vabastatud olekut. See on miski, mis ei sõltu muudest asjaoludest ega ole suhteline.
Absoluutne on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis on täielik, lõplik ja tingimusteta. See sõna pärineb ladina keelest ja tähendab "lahti lastud" või "vabastatud". Filosoofia ja teaduses viitab absoluutne millele, mis on parim, suurim või täiuslikum võimalik tase, mis ei muutu ja millest ei saa mingit erandit teha. Igapäevases kõnes kasutatakse seda sõna sageli rõhuamiseks või kategooriaalise väitega - näiteks "absoluutne tipptase" või "absoluutne keeld". Absoluutne vastandub suhtelisele ja tingimuslikule, kus on arvatud erinevaid variatsioone ja nuansse.
Etümoloogia
Ladina keelest "absolutus" - "lahti lastud", "vabastatud", "täielik", kujundes verbi "absolvere" (lahti lasta, vabastada) minevikust partitsiibist.
Kasutusnäited
See oli absoluutne meisterlikkuse näide, millega ei olnud midagi võrrelda.
Tal on absoluutne õigus nõuda oma raha tagasi vastavalt lepingule.
Absoluutne vaikus langes tuppa, kui kõik külalised lahkusid.