saastatus
Saastatus on keskkonna, õhu, vee või pinnase reostatuse seisund, mis tekib kahjulike ainete sattumisest loodusse inimtegevuse või looduslike protsesside tõttu.
Saastatus on keskkonna, õhu, vee või pinnase kvaliteedi halvenemist tähistav seisund, mis tekib erinevate kahjulike või võõrainete sattumisest loodusse. Saastatus võib olla põhjustatud inimtegevusest (tööstus, transport, põllumajandus, olmejäätmed) või looduslikest protsessidest (vulkaanipursked, metsatulekahjud). Saastatuse liigid jagunevad õhusaastuse, veesaastuse, pinnasesaastuse, mürasaastuse ja valgussaastuse vahel. Õhusaastatuse põhjustavad peamiselt heitgaasid, suits ja tahked osakesed, veesaastatuse tekitavad reovesi, kemikaalid ja plastijäätmed, pinnasesaastatust põhjustavad pestitsiidid, raskmetallid ja naftatooted. Saastatus mõjutab negatiivselt nii looduskeskkonda, elusloodust kui ka inimeste tervist, põhjustades hingamisteede haigusi, allergiaid ja pikaajalisi terviseprobleeme. Keskkonnaseadusandlus reguleerib saastatuse piirnorme ja ettevõtete vastutust keskkonna reostamise eest. Eestis seiravad saastatustaset Keskkonnaagentuur ja kohalikud omavalitsused, samuti kehtivad Euroopa Liidu keskkonnanormid.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «saastama» + tuletusliide -tus, mis moodustab tulemusnimesid
Kasutusnäited
Tallinna saastatus on viimastel aastatel vähenenud tänu range keskkonnakontrolli ja ühistranspordi arendamise tõttu.
Õhu saastatus suurlinnades on peamiselt tingitud autode heitgaasidest ja tööstusettevõtete emissioonidest.
Plastijäätmete saastatus meres ohustab merelinde ja kalade elupaiku.