punuma
Punuma on tegusõna, mis tähendab niitide, keerukamate materjalide või elementide põimumist, ristumist ja omavahel ühendamist nii, et tekib terviklik struktuur, näiteks punutis, pats või korv.
Punuma on tegusõna, mis tähistab tegevust, kus niite, kõrsi, villu, juukseid või muid piklikke materjale ristamise ja põimimise teel ühendatakse terviklikuks struktuuriks. Kõige tavalisem kasutus on käsitöö ja tekstiilide valmistamise kontekstis: näiteks saab punuda patsid juustest, kotte ja korve pajuvitstest, koekirju kudumisniidist või köit lülidest. Punumisel tekib tavaliselt korrapärane, korduv muster, kus materjalid kordamööda üksteise alt ja pealt läbi käivad. Punumine on üks vanimaid käsitöötehnikaid, mida on inimesed kasutanud tuhandeid aastaid riiete, esemete ja konstruktsioonide valmistamiseks. Kaasaegses keelekasutuses võib punumist kasutada ka ülekantud tähenduses, kirjeldamaks näiteks lugude, teemade või ideede omavahel põimimist ja ühendamist tervikuks. Punumisega seotud nimisõnad on punutis (punumise teel valmistatud ese) ja põiming (punumise viis või muster).
Etümoloogia
Soome-ugri algupära sõna, suguluses soome keele sõnaga «punoa» (punuma, põimima). Balti keelte mõju võimalik.
Kasutusnäited
Ema õpetas mind juukseid punuma ja nüüd oskan teha ilusaid patsikesi.
Vanaema punub pajuvitstest korve, mida ta müüb laadal.
Käsitöötunnis õpime villaseid salle punuma ja kuduma.
Romaani eri teemaliinid punuvad kokku üllatavaks tervikuks.