ilmakaar
Ilmakaar on üks neljast põhisuunast maakera pinnal: põhi, lõuna, ida ja lääs. Ilmakaari kasutatakse orienteerumiseks ja asukoha määramiseks.
Ilmakaar on üks neljast põhisuunast, mida kasutatakse orienteerumiseks maakera pinnal. Neli põhiilmakaart on põhi (north), lõuna (south), ida (east) ja lääs (west). Nende vahele jäävad vahe-ilmakaared: kirre (nordost, põhja-ida), kagu (sudost, lõuna-ida), edel (sudvest, lõuna-lääs) ja loe (nordvest, põhja-lääs). Ilmakaari määratakse tavaliselt päikese liikumise, kompassi või tähtede järgi. Põhi näitab Põhjanaela suunas, lõuna vastupidises suunas. Ida on suund, kust päike tõuseb, ja lääs, kuhu päike loojub. Ilmakaari kasutatakse igapäevaelus asukoha kirjeldamiseks, navigeerimiseks, kaartide lugemiseks ja suuna näitamiseks. Näiteks öeldakse, et mingi koht asub linnast lõunas või et liikuda tuleb põhja poole. Ilmakaarte tähistatakse kaartidel tavaliselt tähtedega N (north, põhi), S (south, lõuna), E (east, ida) ja W (west, lääs) või eestikeelsete lühendite P, L, I, Lä abil. Kompass on seade, mis näitab magnetpõhja suunda ja aitab ilmakaari määrata.
Etümoloogia
Liitsõna: ilm + kaar. Ilm viitab taevalaotusele, maailmaruumile; kaar viitab taevavõlvile või suunale taevalaotuses.
Kasutusnäited
Meie maja aknad on suunatud lääne ilmakaarde, seega on seal õhtuti väga palav.
Kompass näitab alati põhja ilmakaart.
Turisti jaoks on oluline osata ilmakaari määrata, et metsas ära ei eksiks.