hukkamõist
Hukkamõist on kohtuotsus, millega süüdlane mõistetakse surma. See on kõige rangem võimalik karistus õigussüsteemis.
Hukkamõist on kohtu poolt tehtud otsus, millega süüdimõistetud isik mõistetakse surmanuhtlusele. Hukkamõist on õigussüsteemi kõige äärmuslikum karistusliik, mida rakendatakse tavaliselt kõige raskematele kuritegudele, nagu tapmised, riigivastased teod või sõjakuriteod.
Eestis kaotati surmanuhtlus 1998. aastal seoses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Viimane hukkamõist Eestis täideti 1991. aastal. Tänapäeval ei ole hukkamõist Eesti õigussüsteemis võimalik karistusliik.
Maailmas on surmanuhtlus ja hukkamõistud jätkuvalt kasutusel mitmes riigis, sealhulgas Hiinas, Iraanist, Saudi Araabias ja osades USA osariikides. Rahvusvaheline tendents on aga järk-järgult surmanuhtlusest loobumine. Hukkamõist on sageli inimoiguste organisatsioonide kriitika all kui ebainimlik karistusliik.
Eestis kaotati surmanuhtlus 1998. aastal seoses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Viimane hukkamõist Eestis täideti 1991. aastal. Tänapäeval ei ole hukkamõist Eesti õigussüsteemis võimalik karistusliik.
Maailmas on surmanuhtlus ja hukkamõistud jätkuvalt kasutusel mitmes riigis, sealhulgas Hiinas, Iraanist, Saudi Araabias ja osades USA osariikides. Rahvusvaheline tendents on aga järk-järgult surmanuhtlusest loobumine. Hukkamõist on sageli inimoiguste organisatsioonide kriitika all kui ebainimlik karistusliik.
Kasutusnäited
Kohus kuulutas välja hukkamõistu, kuid president andis süüdlasele armu.
Keskajal langetati hukkamõiste sageli avalikult linnaväljakul.
Paljudes Euroopa riikides on hukkamõist täielikult keelustatud.