kriitika
Kriitika on kellegi või millegi põhjendatud hindamine, analüüs ja võimalike puuduste või vigade väljatoomimine. Kriitika võib olla nii negatiivne (märkused ja parandusettepanekud) kui ka konstruktiivne (arendav tagasiside).
Kriitika on teose, tegevuse, nähtuse või inimese teadlik hindamine ja analüüsimine, mille käigus tuuakse välja nii tugevused kui ka nõrkused. Kriitika eesmärk on hinnata objekti väärtust, kvaliteeti või tõepärasust ning anda sellele põhjendatud hinnang. 1. Kunstikriitika ja kultuurikriitika on eriala, kus professionaalsed kriitikud hindavad kirjandust, teatrit, filmi, muusikat ja teisi kunstivorme. Kriitika ilmub tavaliselt ajalehtedes, ajakirjades ja veebiväljaannetes ning aitab publikul orienteeruda kultuuripakkumises. 2. Teaduslik kriitika tähendab teiste teadlaste tööde kriitilist analüüsi, mis on teaduse arengu oluline osa. Eelretsenseerimine (peer review) põhineb just teaduslikul kriitikal. 3. Igapäevaelus tähendab kriitika sageli negatiivset tagasisidet või etteheiteid kellegi tegevuse või käitumise kohta. Konstruktiivne kriitika sisaldab ka parandusettepanekuid ja on suunatud arendamisele, samas kui lõhkuv kriitika keskendub ainult vigade leidmisele. 4. Enesekritiitiline suhtumine tähendab võimet oma tegevust objektiivselt hinnata ja vigu tunnistada.
Etümoloogia
Ladina keelest criticus, kreeka keelest kritikos (κριτικός), mis tuleneb sõnast krinein «eraldama, hindama, otsustama».
Kasutusnäited
Lavastus sai kriitikutelt valdavalt positiivse kriitika.
Ta võttis kriitikat raske südamega vastu, kuigi see oli konstruktiivne.
Teaduslik kriitika aitas uurimuse metoodikat oluliselt parandada.
Filmifestivalil esitatud teos pälvis rahvusvahelise kriitika tähelepanu.