olek
Olek on kellegi või millegi hetkeseisund, olukord või tingimus mingil ajahetkel. Näiteks inimese vaimne olek, vee kolm olekut (tahke, vedel, gaasiline) või riigi majanduslik olek.
Olek on kellegi või millegi seisund, olukord või tingimus teatud ajahetkel või ajavahemikus. Sõna kasutatakse väga erinevates kontekstides tähistamaks hetkeseisu või püsivamat olukorda. Füüsikas ja keemias tähistab olek aine agregatseisundit, näiteks vee kolm olekut: tahke (jää), vedel (vesi) ja gaasiline (aur). Psühholoogias ja meditsiinis räägitakse inimese vaimsest või füüsilisest olekust, mis kirjeldab tema hetkelist seisundit – näiteks rahuliku, ärevuse või depressiivse olekuna. Informaatikas ja programmeerimises on olek süsteemi või objekti hetkeandmete kogum, mis määrab selle käitumise. Ühiskonnaelus kasutatakse sõna kirjeldamaks riigi, majanduse või ühiskonna seisundit – näiteks sõjaolek, eriolukord või õigusriigi olek. Igapäevakeeles väljendab olek lihtsalt kellegi enesetunnet või asjade üldist laadi.
Etümoloogia
Tuletatud tegusõnast «olema», liidetega «-k». Seotud soome keele sõnaga «olotila» (seisund).
Kasutusnäited
Vesi võib esineda kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises.
Patsiendi olek on stabiilne, kuid ta vajab veel jälgimist.
Programm salvestab kasutaja oleku, et saaks hiljem sealt jätkata.
Tema vaimne olek on olnud viimasel ajal murettekitav.
Riigis kehtestati erioleku seadusest tulenev kord.