jutlus
Jutlus on kristliku jumalateenistuse osa, kus vaimulik või kirikuõpetaja selgitab ja tõlgendab usulist teksti ning annab kogudusele vaimulikku juhiseid.
Jutlus on kristlikus traditsioonis jumalateenistuse keskne osa, mille käigus vaimulik, preester või kirikuõpetaja pöördub koguduse poole kõnega, milles selgitab ja tõlgendab Piibli teksti, jagab usulist õpetust ning annab moraalset ja vaimulikku juhiseid. Jutlus põhineb tavaliselt päevateemalistel piiblilugudel või -värsidel ning seob need kaasaegse elu ja koguduse liikmetega. Jutluse eesmärk on õpetada, julgustada, manitseda ja tugevdada koguduse usuellu. Luterlikus traditsioonis on jutlusel kesksem koht kui paljudes teistes konfessioonides, sest reformatsioon rõhutas Jumala sõna kuulutamise tähtsust. Jutlus esineb peaaegu kõigis kristlikes kirikutes – nii luterlikus, õigeusu, katoliku kui ka vabakoguduste jumalateenistustel, kuigi selle vorm ja pikkus võivad erineda. Laiemas tähenduses võib jutluseks nimetada ka pikka õpetlikku või moraalselt manitsevat kõnet väljaspool religioosset konteksti.
Etümoloogia
Eesti keeles on sõna «jutlus» tuletis sõnast «jutlema» (rääkima, kõnet pidama), mis omakorda lähtub sõnast «jutt». Seotud soome sõnaga «saarna» (jutlus).
Kasutusnäited
Peapiiskopi jutlus puudutas armastuse ja andestamise teemat.
Pühapäevane jutlus kestis ligi pool tundi ja põhines Matteuse evangeeliumil.
Ema pidas mulle pika jutluse selle kohta, kui oluline on olla korralik ja aus.