võrrand
Võrrand on matemaatikas avaldis, mis väidab kahe matemaatilise avaldise võrdsust ja mida tähistatakse võrdusmärgiga (=). Võrrandil on sageli üks või mitu tundmatut, mille väärtust tuleb leida.
Võrrand on matemaatikas avaldis, kus kaks matemaatilist väljendit on seatud võrdusmärgi abil võrdseks. Võrrandi lahendamine tähendab sellise muutuja või muutujate väärtuse leidmist, mille korral võrdusmärgi mõlemad pooled on tõepoolest võrdsed. Näiteks võrrandis x + 5 = 12 on tundmatu x väärtuseks 7. Võrrandeid esitatakse erinevates vormides: lineaarvõrrandid (nt 2x + 3 = 9), ruutvõrrandid (nt x² - 5x + 6 = 0), võrrandisüsteemid (mitu võrrandit korraga) jne. Võrrandeid kasutatakse laialt nii matemaatikas kui ka füüsikas, keemias, majanduses ja teistes teadustes, kus on vaja kirjeldada suuruste vahelisi seoseid või leida tundmatuid väärtusi. Koolimatemaatikas õpetatakse võrrandite lahendamist alates põhikoolist, kus see moodustab olulise osa algebra õppest. Võrrandite lahendamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: taandamine, asendamine, graafiline meetod, determinantide meetod jne. Keerulisemad võrrandid nagu diferentsiaalvõrrandid või integrovõrrandid kuuluvad kõrgema matemaatika valdkonda.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «võrdne», mis omakorda pärineb tegusõnast «võrduma». Liide -nd moodustab nimisõna, mis väljendab võrdsuse seisundit või suhet.
Kasutusnäited
Matemaatikatunnis lahendasime lineaarsete võrrandite süsteemi.
Füüsikas kirjeldatakse liikumist sageli võrrandite abil.
Ruutvõrrandi lahendamiseks kasutati diskriminandi valemit.