reostus
Reostus on keskkonna, õhu, vee või pinnase saastamine kahjulike ainete või jäätmetega, mis halvendab looduslike süsteemide seisundit ja ohustab inimeste tervist.
Reostus on keskkonda sattunud kahjulike ainete, jäätmete või energia (näiteks müra, valgus, soojus) negatiivne mõju looduslikele süsteemidele ja inimeste tervisele. Reostus võib olla füüsiline (prügi, plastik), keemiline (tööstusheited, pestitsiidid) või bioloogiline (bakterid, viirused). Peamised reostusliigid on õhureostus (heitgaasid, suits, tolm), veereostus (heitvesi, nafta, väetised), pinnasereostus (raskmetallid, mürgised kemikaalid) ning mürareostus. Reostus tekib peamiselt inimtegevuse tagajärjel - tööstus, transport, põllumajandus, jäätmekäitlus. Selle vähendamine on keskkonnakaitse ja säästva arengu oluline eesmärk. Eestis reguleerivad reostust keskkonnaseadused ning järelevalvet teeb Keskkonnaamet. Ülemaailmselt on reostus üks suurimaid keskkonnaprobleeme, põhjustades tervisehäireid, liikide väljasurumist ja ökosüsteemide hävimist.
Etümoloogia
Tuletis tegusõnast «reostama», mis omakorda pärineb sõnast «reo» (mustus, saaste)
Kasutusnäited
Suurlinnades on reostus tõsine terviseoht, eriti lastele ja eakatele.
Tööstusettevõte pidi maksma suure trahvi vee reostuse eest.
Plastijäätmete reostus ohustab merelinde ja kalu üle kogu maailma.