alleel
Alleel on geeni üks võimalikest variantidest, mis paikneb kromosoomi kindlas kohas ja määrab mingi omaduse ilmnemise. Näiteks võib silmavärvi geenist olla erinevaid alleele – pruunide või siniste silmade variant.
Alleel on geeni alternatiivne vorm ehk variant, mis paikneb kromosoomi täpselt määratud kohas (lookuses). Kuna inimesel ja teistel diploidsetel organismidel on igas keharakus kaks kromosoomi komplekti (üks kummalgi vanemalt), siis igast geenist on igas organismis tavaliselt kaks alleeli. Need alleelid võivad olla ühesugused (homosgootne seisund) või erinevad (heterosgootne seisund). Alleelid tekivad geenides toimuvate mutatsioonide tõttu ja need võivat erineda isegi ühe nukleotiidi muutuse võrra. Mõned alleelid on dominantsed ehk valitsevad (nende toime ilmneb ka siis, kui ainult üks alleel seda vormi kannab), teised retsessiivsed ehk taanduvad (nende toime ilmneb ainult siis, kui mõlemad alleelid on sama variandi kandjad). Näiteks inimese silmavärvust määravad mitmed geenid, millest igaühel võib olla erinevaid alleele – pruuni pigmenti kodeerivad alleelid on tavaliselt dominantsed siniste või roheliste silmade alleelide suhtes. Alleelide erinevus on pärilikkuse ja geneetilise mitmekesisuse aluseks.
Etümoloogia
Saksa keelest Allel, mis on lühend sõnast Allelomorph ('teine vorm'), moodustatud kreeka sõnadest allélon 'üksteist, vastastikku' ja morphé 'kuju, vorm'
Kasutusnäited
Kui mõlemad vanemad kannavad sinist silmavärvust kodeerivat alleeli, on ka lapse silmad tõenäoliselt sinised.
Sirprakulise aneemia põhjustab hemoglobiini geeni muteerunud alleel.
Geneetik selgitas, et veregrupi määravad erinevad alleelid, mida pärime emalt ja isalt.