pärilikkus
Pärilikkus on bioloogiline nähtus, mille kaudu elusorganismid pärandavad oma omadusi ja tunnuseid järglastele geenide kaudu. Pärilikkust uurib teadusharu nimega geneetika.
Pärilikkus on elus- ja loodusprotsess, mille käigus vanemorganismid annavad oma geneetilise informatsiooni edasi järglastele. Pärilikkuse aluseks on DNA molekulis sisalduv geneetiline kood, mis määrab organismi ehituse, arengu ja paljud füsioloogilised omadused. Inimesel ja teistel kahesuguliselt paljunevatel liikidel päranduvad tunnused mõlemalt vanemalt, mistõttu järglased kannavad endas mõlema vanema geenivariantide kombinatsiooni. Pärilikud tunnused võivad olla näiteks silmavärv, veregrupp, kehaehitus, kuid ka soodumus teatud haigustele. Geneetika ehk pärilikuse teadus on kaasaegse bioloogia ja meditsiini oluline haru, mis aitab mõista nii evolutsiooni kui ka pärilikke haigusi. Pärilikkuse seaduspärasusi hakati teaduslikult uurima 19. sajandil, kui Austria munk Gregor Mendel avastas oma hernekatsetega pärimise põhiprintsiibid. Tänapäeval kasutatakse pärilikkuse teadmisi aretuses, meditsiinis, kohtuekspertiisis ja paljudes teistes valdkondades.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «pärima», mis tähendab kelleltki midagi saama või edasi kanduma. Liide -kkus moodustab abstraktse nimisõna.
Kasutusnäited
Lapse silmavärv sõltub pärilikkusest ehk sellest, millised geenid ta vanematelt pärandas.
Pärilikkus mängib olulist rolli paljude haiguste, näiteks diabeedi ja südamehaiguste tekkes.
Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja geenide toimimist.