lemmiklugu
Lemmiklugu on lugu (jutt, narratiiv, muinasjutt, film, raamat vms), mida keegi eriti meeldivaks peab ja mida ta meeleldi kuulab, loeb või vaatab.
Lemmiklugu on lugu, jutustus või narratiiv, mida inimene eriti armastab ja mida ta meeleldi korduvalt kuulab, loeb või vaatab. See võib olla muinasjutt, mida laps palub õhtuti ette lugeda, meelisjutt, mida keegi meelsasti jutustab, lemmikmõistatus, -anekdoot või lemmikfilm. Lemmiklugu võib olla ka raamatu või filmi lugu, mida keegi kõige enam hindab. Sageli on lapsepõlves lemmiklood need, mida palutakse korduvalt ette lugeda (nt «Sipsik», «Naksitrallid», «Peppi Pikksukk»). Täiskasvanutel võib lemmiklugu olla näiteks lemmikreis, -film või -raamat, mille sisu nad korduvalt naasevad. Lemmiklugu kannab tavaliselt emotsionaalset tähendust ja on osa inimese isiklikust kultuurimälust. Mõnikord kasutatakse väljendi «lemmiklugu» ka irooniliselt, viitamaks loole, mida keegi tüütuks kordamiseni jutustab.
Etümoloogia
Liitsõna: «lemmik» (meeldiv, armastatud) + «lugu» (jutustus, narratiiv)
Kasutusnäited
Lapse lemmiklugu oli «Kalevipojast» Vanemuise lugu, mida ta tahtis iga õhtu enne magamaminekut kuulda.
Tema lemmiklugu on «Vihmausside ööülikond» – ta on seda raamatut lugenud vähemalt kümme korda.
Vanaema jutustas meile jälle oma lemmiklugu sellest, kuidas ta noore naisena esimest korda Tallinna sõitis.