jura
Jura on geoloogiline ajastu mesosoolikumis 201–145 miljonit aastat tagasi, mis on tuntud dinosauruste õitseaja poolest. Samuti on Jura mäestik Prantsusmaa ja Šveitsi piiril ning õiguskeeles tähendab 'jura' õigust või õigusõpetust.
1. Geoloogias on jura ehk juura ajastu mesosoolikumis, mis kestis umbes 201–145 miljonit aastat tagasi, triase ja kriidi ajastu vahel. Jura ajastu on tuntud kui dinosauruste kuldaeg, mil elasid sellised liigid nagu brahhiosaurus, stegosaurus ja allosaur. Sel perioodil arenes ka esimesi linde, näiteks arhaeopteryks. Jura ajastul oli kliima soe ja niiske, mandrid olid veel suuresti ühendatud ning mered katma suuremaid alasid kui praegu. 2. Geograafias on Jura mäestik Euroopas, mis asub Prantsusmaa ja Šveitsi piiril ning ulatub osaliselt ka Saksamaale. Mäestik on paekiviline ja 300–400 km pikk, andes nime ka geoloogilisele ajastule, kuna sealsetes kivimites avastati esimesi selle perioodi fossiile. 3. Õiguskeeles tähendab ladina päritolu sõna 'jura' õigust, õigussüsteemi või õigusteadust. Näiteks 'doctor juris' tähendab õigusteaduse doktorit. Eesti keeles kasutatakse seda harva, pigem kasutatakse eestikeelseid vasteid nagu õigus või õigusteadus.
Etümoloogia
Geoloogiline ajastu on nimetatud Jura mäestiku järgi Prantsusmaal ja Šveits, kus esmakordselt määratleti selle perioodi kivimeid 19. sajandil. Ladina 'jura' tähendab 'õigused' või 'õigus', mis pärineb indoeuroopa tüvest.
Kasutusnäited
Jura ajastul elasid mõned suurimad dinosaurused, kes kunagi Maal on elanud.
Geoloogid leiavad jura ladestustest hästi säilinud mereloomade fossiile.
Jura mäestikus Šveitsis asuvad kuulsad koopad ja liustikud.