sülg
Sülg on süljenäärmete poolt toodetav vedelik suuõõnes, mis niisutab toitu, alustab tärklise seedimist ja kaitseb hambaid.
Sülg on inimese ja teiste imetajate süljenäärmete poolt toodetav läbipaistev vedelik, mis eraldub suuõõnde. Sülg koosneb 99% ulatuses veest, sisaldades lisaks elektrolüüte, ensüüme (eriti amülaasi), limaskeid aineid, antikehi ja baktereid hävitavaid aineid nagu lüsotsüüm. Täiskasvanu toodab päevas keskmiselt 1-1,5 liitrit sülge. Sülg täidab mitmeid olulisi funktsioone: niisutab suuõõnt ja toitu, hõlbustades neelamist, alustab süsivesikute seedimist juba suus (süljeensüüm amülaas lõhustab tärklist), hoiab ära suu kuivuse, neutraliseerib happeid ja kaitseb hambaid kaariesehaiguse eest, sisaldab antikehi ja aitab maitsemeelel toimida. Sülg omandab erilise tähtsuse diagnostikas, kuna selle koostis võib peegeldada organismi seisundit ning seda kasutatakse ka DNA-testides. Rahvapäraselt öeldakse, et sülg suus kokku kuivab, kui inimene on väga närvis või ehmunud, sest stressolukorras aeglustub sülgeeritumine.
Etümoloogia
Läänemeresoome algupära sõna, sama tüvi esineb ka soome keeles (sylki).
Kasutusnäited
Hambaarst palus sülge välja sülitada.
Kuivas suus ei teki piisavalt sülge, mis võib põhjustada ebamugavustunnet.
Amülaas süljes hakkab juba suus toidu seedimist alustama.