telefonikõne
Telefonikõne on kahe või enama inimese vaheline vestlus telefoni teel, kus osalejad suhtlevad hääle abil reaalajas.
Telefonikõne on suhtlusvorm, kus inimesed vestlevad omavahel telefoni vahendusel, kuuldes üksteise häält ja saades vastata koheselt. Kõne võib toimuda nii mobiiltelefoni kui lauatelefoni kaudu, kasutades tavalist telefonivõrku või internetipõhist telefoniteenust. Telefonikõne võib olla kahe inimese vaheline (tavaline kõne) või hõlmata mitut osalejat (konverentskõne). Kõned jagunevad sissetulevaks kõneks, mida telefoniomanik vastu võtab, ja väljuvaks kõneks, mille ta ise algatab. Mobiilsidevõrkudes eristuvad kõned ka selle järgi, kas need on tasulised või tasuta, kas toimuvad koduriigis või rändluses. Tänapäeval on telefonikõne üks levinumaid igapäevaseid suhtlusviise nii isiklikes kui ärilistes suhtlustes, kuigi sõnumside ja videokõned on samuti populaarsust kogunud. Telefonikõne eeliseks on võimalus edastada teavet kiiresti ja isiklikult, kuulda vestluspartneri intonatsiooni ja emotsioone ning lahendada küsimusi reaalajas ilma kirjaliku suhtluse viivitusteta.
Etümoloogia
Liitsõna: telefon (kreeka keelest tele 'kauge' + phone 'hääl') + kõne (eesti keeles 'vestlus, jutt')
Kasutusnäited
Sain hommikul ootamatu telefonikõne vanalt sõbralt, kellega polnud aastaid rääkinud.
Palun võtke mulle vastu telefonikõnesid, kui ma koosolekult välja tulen.
Telefonikõne kestis peaaegu tund, sest meil oli nii palju juttu.