mobiiltelefon
Mobiiltelefon on kaasaskantav side- ja arvutiseade, mis võimaldab juhtmevabalt helistada, sõnumeid saata ning kasutada internetti ja rakendusi.
Mobiiltelefon on kaasaskantav elektrooniline seade, mis ühendub mobiilsidevõrguga ning võimaldab kasutajal juhtmevabalt helistada, sõnumeid saata ja vastu võtta ning kasutada mitmesuguseid digitaalseid teenuseid. Tänapäevased nutitelefonid (inglise keelest smartphone) on väikesed taskuarvutid, mis ühendavad sideseadme funktsioonid arvuti võimalustega: internetiühendus, fotograafia, videote vaatamine, sotsiaalmeedias osalemine, pangandus, navigeerimine ja tuhandete rakenduste kasutamine. Esimesed mobiiltelefonid 1980. aastatel olid suured ja kallid seadmed, mida kasutati peamiselt helistamiseks. 1990. aastatel muutusid need väiksemaks ja kättesaadavamaks ning 2000. aastate alguses lisandusid SMS-funktsioon ja lihtsamad mängud. Murdepunktiks sai 2007. aasta, mil ilmusid esimesed puutetundliku ekraaniga nutitelefonid, mis muutsid oluliselt nii sidevahendite kui kogu digiühiskonna arengut. Eestis on mobiiltelefon igapäevaelu lahutamatu osa – peaaegu igal elanikul on taskus nutitelefon, millega tehakse kõike alates e-panga kasutamisest kuni ID-kaardi mobiil-ID funktsioonini. Mobiiltelefoni nimetatakse ka lihtsalt telefoniks, mobiiliks või nutitelefoniks, kui mõeldakse kaasaegseid puuteekraaniga seadmeid.
Etümoloogia
Liitsõna: mobiilne (liikuv, kaasaskantav, ladina keelest mobilis) + telefon (kaugele hääle edastamise seade, kreeka keelest tele 'kaugele' + phone 'hääl')
Kasutusnäited
Unustasin mobiiltelefoni koju ja tundsin end terve päeva otsekui maailmast väljas.
Tänapäeval saab mobiiltelefoniga maksta poes, osta bussipiletit ja tõestada isikut.
Lapsed saavad oma esimese mobiiltelefoni järjest nooremas eas.