veekindlus
Veekindlus on materjali, eseme või pinna omadus takistada vee läbitungimist või imendumist. Veekindlad materjalid kaitsevad sisu või aluspinda niiskuse, vihma ja vee eest.
Veekindlus on materjali, toote või pinna võime vastupanu osutada vee läbitungimisele, imendumisele või kahjustavale mõjule. Veekindel ese või materjal takistab vee sisenemist kas täielikult või osaliselt, olenevalt veekindluse astmest. Veekindlust mõõdetakse sageli spetsiaalsete testidega, nagu rõhu- või sukeldumiskatsed, ning seda väljendatakse erinevate standardite kaudu (näiteks IP-klassifikatsioon elektroonikaseadmete puhul). Veekindlust ei tohi segi ajada veekindlusega - veekindel tähendab täielikku kaitset vee eest, veepidev või veekindel toode võib taluda ainult veepritseid või lühiajalist kokkupuudet veega. Veekindlust kasutatakse laialdaselt ehituses (katusematerjalid, hüdroisolatsioon), riiete ja jalatsite tootmisel (vihmajoped, saapad), elektroonikaseadmete valmistamisel (nutitelefonid, kellad) ning paljudes muudes valdkondades, kus on oluline kaitsta materjale või esemeid niiskuse kahjuliku mõju eest. Veekindlust saavutatakse erinevate meetoditega: spetsiaalsete katete või membraanide kasutamine, materjalide tihe kokkupressimine, vettpidavate õmbluste tegemine või keemiliste immutusainete kasutamine.
Etümoloogia
Eesti liitsõna: vee (genitiivaline kääne sõnast «vesi») + kindlus (tugevus, vastupidavus).
Kasutusnäited
Uue nutitelefoni veekindlus võimaldab sellega ujuda kuni 30 meetri sügavusel.
Telgi veekindlus peab vastu pidama ka tugevatele vihmasadudele.
Ehitaja kontrollis katuse veekindlust enne viimistlustöödega alustamist.