ajastu
Ajastu on ajalooliselt märkimisväärsete sündmuste või kultuuriliste omadustega määratletud pikem ajavahemik. See on ajalooline periood, mille omapärased tunnused ja sündmused eristavad seda teistest ajajärkudest.
Ajastu on ajalookas periood, mille määravad teatud iseloomulikud sündmused, saavutused, kultuurilised nähtused või tehnoloogilised murrangud. Erinevalt lihtsalt kronoloogilisest ajajärgust kantakse ajastu nimetust tavaliselt mingist silmapaistvast tunnusest, näiteks kunsti-, teaduse- või poliitikavaldkonnast. Ajastu võib olla pikaajaline, näiteks Renessanss või Valgustusaeg, või lühem, näiteks mingil aastakümnel määratletud periood. Historikud ja kultuuriteadlased jagavad inimkonna ajalugu eri astusteks, et paremini mõista majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi muutusi. Iga ajastu jätab oma jälje ehituskunsti, kirjandusse, filosoofiasse ja ühiskonna struktuuri.
Etümoloogia
Sõna "ajastu" on liititud "aja" ja pôhisõnast, kus "-stu" on suuruse või kogumit tähistav liide, sarnaselt sõnadele nagu "rahvaastu", "inimastu" jne.
Kasutusnäited
Renessansi ajastu oli täis kunstilisi ja teaduslikke avastusi.
Pronksiaja ajastu on tähtsuslik Eesti ajaloo uurimisel.
Digitaalse ajastuga muutus inimeste elu märkimisväärselt.