kriit
Kriit on pehme settekivim, mis koosneb peamiselt kaltsiidist ja mille moodustavad merepõhja settinud lubjasisalduserikud ainsrakulised organismid. Kriidist tehakse ka kirjutus- ja joonistamisvahendit.
Kriit on valge või helehall pehme settekivim, mis koosneb peamisest kaltsiumi karbonaadist. Kivimi moodustavad merepõhja settinud mikroskoopilised lubjasisaldusega organismide (eelkõige koksolitoforidide) kestade jäänused. Kriit tekkis geoloogilises minevikus, eriti laialt kriidiajastul.
Kriiti kasutatakse mitmel otstarbel. Kõige tuttavam on kirjutus- ja joonistamisvahend, mida kasutatakse tahvlile kirjutamiseks ja kunstis. Tööstusliku toorainena leiab kriit kasutust tsemendi-, klaasi- ja ehitustööstuses ning põllumajanduses mullahappesuse reguleerimiseks lupjamisel.
Eestis leidub kriiti vähesel määral, kuid seda on laialt kasutatud Euroopas, eriti Suurbritannias ja Prantsusmaal, kus paiknevad tuntud kriidiladestud. Geoloogilises mõttes tähistab kriidiajastiku nimetus just selle kivimi laienemise perioodi Maa ajaloos, mis kestis umbes 145–66 miljonit aastat tagasi.
Kriiti kasutatakse mitmel otstarbel. Kõige tuttavam on kirjutus- ja joonistamisvahend, mida kasutatakse tahvlile kirjutamiseks ja kunstis. Tööstusliku toorainena leiab kriit kasutust tsemendi-, klaasi- ja ehitustööstuses ning põllumajanduses mullahappesuse reguleerimiseks lupjamisel.
Eestis leidub kriiti vähesel määral, kuid seda on laialt kasutatud Euroopas, eriti Suurbritannias ja Prantsusmaal, kus paiknevad tuntud kriidiladestud. Geoloogilises mõttes tähistab kriidiajastiku nimetus just selle kivimi laienemise perioodi Maa ajaloos, mis kestis umbes 145–66 miljonit aastat tagasi.
Kasutusnäited
Õpetaja kirjutas tahvlile valge kriidiga võrrandi.
Geoloogilised uuringud näitasid, et selles piirkonnas paiknevad kriidi ladestud.
Kunstnik kasutas värvilist kriiti tänavakunsti loomiseks.
Põllumajanduslikus kriidis sisalduv lubjavapik parandab happe mullastiku omadusi.