muinasjutt
Muinasjutt on rahvapärane või kunstiline fantaasialine jutustus, milles esinevad imelised sündmused, võlujõud, muinasolendid ja kus hea võidab kurja üle.
Muinasjutt on jutuliik, mille keskmes on fantaasiamaailm koos imede, võluväe ja muinasolenditega. Muinasjutud jagunevad rahvaluuleliste ehk rahvamuinasjuttudeks ja kunstmuinasjuttudeks. Rahvamuinasjutud on suulises traditsioonis edasi antud jutustused, mille autorit ei teata ja mis on põlvkondade jooksul muutunud. Kunstmuinasjutud on konkreetse autori loodud kirjalikud teosed, näiteks Hans Christian Anderseni või Charles Perrault' muinasjutud. Eesti tuntumad muinasjututegelased on Vanapagan, Vanatühi, nõiad, haldijad ja loomatarkusejuttude kangelased. Muinasjuttudele on iseloomulik selge moraal, kus hea võidab kurja, vaene saab rikkaks ja õiglus jalule. Tänapäeval kasutatakse sõna «muinasjutt» ka ülekandeliselt tähenduses ebatõene lugu, väljamõeldis või liigne idealiseerimine, näiteks väljendis «ära räägi muinasjutte».
Etümoloogia
Liitsõna: «muinas» (vana, iidne) + «jutt» (jutustus). Viitab vanast ajast pärit jutustustele.
Kasutusnäited
Vanaema luges lastele enne magamaminekut muinasjutte.
Tuntumad maailma muinasjutud on «Tuhkatriinu», «Punamütsike» ja «Lumivalguke».
Tema lubadused olid pelgalt muinasjutud, mida keegi ei uskunud.
Friedrich Reinhold Kreutzwald kogus ja kirjutas üles eesti rahva muinasjutte.