repressioon
Repressioon on riigipoolne sunniviisiline karistamine või allasurumismeede, mida rakendatakse üksikisikute, rahvusrühmade või ühiskonnagruppide vastu nende tegelike või väidetavate vaenulike tegude, vaadete või päritolu tõttu.
Repressioon on riigi- või võimukorralduse vahend, millega püütakse mahasurumise, karistamise või hirmutamise kaudu piirata või kaotada teatud isikute, rühmade või sotsiaalsete liikumiste tegevust, vabadusi või õigusi. Repressiivsed meetmed võivad hõlmata arreteerimist, vangistamist, küüditamist, hukkamist, vara konfiskeerimist, elukutsu keelamist, liikumisvabaduse piirامist ja muid põhiõigusi rikkuvaid tegusid.
Ajalooliselt on repressioone rakendatud eelkõige autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides poliitiliste vastaste, rahvusvähemuste, usuliste rühmade või teisitimõtlejate vastu. Eesti ajaloos on repressioonide all mõistetud peamiselt nõukogude ja natsi-saksa okupatsioonivõimude tegevust 1940.–1950. aastatel, kui kümneid tuhandeid inimesi vangistati, küüditati või hukati.
Repressioon on õiguslikus mõttes ebaseaduslik vägivald, mis rikub inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid. Tänapäeval kasutatakse mõistet ka laiemalt, tähistamaks igasugust organiseeritud poliitilist või sotsiaalset survet, mis piirab inimeste vabadusi ja õigusi.
Repressioonide ohvrite õiguste taastamine ja ajaloolise õigluse jaluleseadmine on paljudes riikides olnud oluline õiguslik ja moraalne küsimus. Eestis on repressioonide ohvreid tunnustatud ja nende kannatusi on püütud hüvitada erinevate seaduste ja sotsiaaltoetuste kaudu.
Ajalooliselt on repressioone rakendatud eelkõige autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides poliitiliste vastaste, rahvusvähemuste, usuliste rühmade või teisitimõtlejate vastu. Eesti ajaloos on repressioonide all mõistetud peamiselt nõukogude ja natsi-saksa okupatsioonivõimude tegevust 1940.–1950. aastatel, kui kümneid tuhandeid inimesi vangistati, küüditati või hukati.
Repressioon on õiguslikus mõttes ebaseaduslik vägivald, mis rikub inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid. Tänapäeval kasutatakse mõistet ka laiemalt, tähistamaks igasugust organiseeritud poliitilist või sotsiaalset survet, mis piirab inimeste vabadusi ja õigusi.
Repressioonide ohvrite õiguste taastamine ja ajaloolise õigluse jaluleseadmine on paljudes riikides olnud oluline õiguslik ja moraalne küsimus. Eestis on repressioonide ohvreid tunnustatud ja nende kannatusi on püütud hüvitada erinevate seaduste ja sotsiaaltoetuste kaudu.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast repressio 'tagasisurumine, mahasurumine', mis tuleneb tegusõnast reprimere 'suruda tagasi, talitseda'.
Kasutusnäited
Stalinlikud repressioonid nõudsid miljoneid ohvreid üle kogu Nõukogude Liidu.
1949. aasta märtsiküüditamine oli üks ulatuslikumaid repressioone Eesti rahva vastu.
Poliitilised repressioonid olid totalitaarsete režiimide iseloomulik tunnus.