mahasurumine

Mahasurumine on vägivaldne või sunniviisiline tegevus, millega võimukandjad või tugevam pool püüavad lõpetada, summutada või piirata vastuhakku, protesti, ülestõusu, rahutusi või teatud rühma tegevust ja väljendusvabadust. See hõlmab tavaliselt jõustruktuuride kasutamist, arreteerimisi, tsensuuri või muid surve- ja karistamisvahendeid. Ajalooline näide on 1956. aasta Ungari ülestõusu mahasurumine Nõukogude vägede poolt. Kaasaegses kontekstis räägitakse meeleavalduste mahasurumisest, opositsiooni mahasurumisest või vähemuste õiguste mahasurumisest. Eestis kasutatakse mõistet sageli ajaloolises kontekstis, viidates Balti riikide iseseisvuspüüdluste mahasurumisele 20. sajandil. Sõna koosneb osistest «maha» ja «surumine» ning kannab alati negatiivset tähendust, viidates vabaduse piiramisele ja rõhumisele. Mahasurumine erineb rahumeelsest konflikti lahendamisest või läbirääkimistest, rõhutades jõu ja sunnimeetmete kasutamist.