rõhumine
Rõhumine on tegevus, milles keegi avaldab teisele inimesele või inimrühmale survet, kohtleb neid ebaõiglaselt või alistab nende vabadust ja õigusi jõu, võimu või mõjutusvahendite abil.
Rõhumine on süstemaatiline või korduvate tegude kaudu avaldatav surve, millega inimene, rühmitus või süsteem piirab teiste vabadust, õigusi või võimalusi. Rõhumine võib olla füüsiline (jõuga sundimine), psühholoogiline (ähvardamine, alandamine) või süsteemne (diskrimineerimine seaduste või normide kaudu). Rõhumist iseloomustab ebavõrdne võimusuhe, kus üks pool kasutab oma positsiooni teise allasurumiseks. Rõhumine on ühiskondades olnud ajalooliselt seotud soo-, rassi-, klassi- või usulise ebavõrdsusega. Inimõiguste ja vabaduste kaitse on suunatud rõhumise vastu võitlemisele. Eesti keeles kasutatakse mõistet ka ajalooliste sündmuste kirjeldamiseks, näiteks rahvuste rõhumine okupatsioonide ajal. Tänapäeval on rõhumise mõiste oluline osa sotsiaalsest õiglusest käsitlevast diskussioonist, sealhulgas tööõiguses, hariduses ja ühiskondlikes liikumistes.
Etümoloogia
Tuletis tegusõnast «rõhuma», mis pärineb eesti keele põhisõnavarast ja tähendab algselt füüsilist survet või koormust.
Kasutusnäited
Ajaloolased uurivad nõukogude võimu poolt eestlaste rõhumise meetodeid.
Naiste rõhumine tööturul väljendub sageli madalamates palkades ja karjäärivõimalustes.
Inimõiguste organisatsioonid võitlevad vähemuste rõhumise vastu.