laulma

tegusõna neutraalne kunst

Laulma on tegusõna, mis tähendab häälega muusikat teha, meloodiat esitada sõnadega või ilma. See on üks inimese põhilisi kunstilise väljenduse vorme.

Laulma tähendab häälega muusikat esitada, kasutades meloodiat ja sageli ka sõnu. Laulmine on inimesele loomuomane tegevus, mida tehakse nii isikliku naudingu kui ka kunstilise eneseväljenduse eesmärgil. Laulda võib üksi või koos teistega, erinevas stiilis (klassikaline laul, popmuusika, rahvalaul jne) ja erinevates olukordades (kontsert, koor, duš, laulupidu). Eesti kultuuris on laulmisele omistatud eriline tähtsus, mis kajastub Laulva Revolutsiooni ja laulupidude traditsioonis. Laulupidusid on korraldatud alates 1869. aastast ning neid peetakse üheks olulisemaks rahvuslikuks kultuurisündmuseks. Laulmine on ka osa paljudest pidustustest, nagu jaanipäev või sünnipäevad. Füsioloogiliselt hõlmab laulutegevus hingamise, häälepaelte ja resonaatsi koordineeritud kasutamist. Professionaalsed lauljad õpivad laulutehnikat, mis aitab kaitsta häält ja parandada esituse kvaliteeti.

Etümoloogia

Pärineb soome-ugri keeltest, eesti keeles on sõna «laul» ja tegusõna «laulma» olnud kasutusel juba vanim kirjakeel algusest.

Kasutusnäited

Lapsed õppisid koolis laulma rahvalaule.
Ta armastab duši all laulma.
Kooris laulvad üle tuhande inimese.
Olin nii õnnelik, et hakkasin spontaanselt laulma.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt